Rahvusvaheline registreerimine

Kas teave oli kasulik? Jah Ei

Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokoll on kokkulepe, mida haldab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (WIPO). WIPO peakorter on Genfis. Madridi protokolli kasutatakse alates 1996. aasta aprillist ning selle on ratifitseerinud paljud maailma riigid, sealhulgas enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Hiina ja Venemaa. Euroopa Liit ratifitseeris protokolli 2004. aasta oktoobris.
Madridi protokoll võimaldab kaubamärgi omanikel taotleda kaubamärgile kaitset korraga mitmes riigis sama taotlusega, mis esitatakse otse oma riigi või piirkonna kaubamärgiametile.

Madridi protokolli lisateavet vaadake jaotisest „Strateegia“, klõpsates vahekaardil „Arendamine“.

Alates Euroopa Liidu ühinemisest Madridi protokolliga on Euroopa Liidu kaubamärkide süsteem ja nn Madridi süsteem olnud omavahel ühendatud. Võimalik on esitada ELi kaubamärgil põhinev rahvusvaheline taotlus või nimetada ELi rahvusvahelises taotluses.

Lisateave kaubamärkide kohta Euroopa Liidus

EUIPO on Euroopa Liidu amet, mis registreerib kaubamärke, mis kehtivad kogu Euroopa Liidu territooriumil, seetõttu on amet WIPO kontaktasutus kõigi Euroopa Liidu kaubamärgil põhinevate või Euroopa Liitu nimetavate rahvusvaheliste taotluste menetlemisel. EUIPO võib tegutseda päritoluametina, kui rahvusvaheline taotlus põhineb Euroopa Liidu kaubamärgil, või nimetatud ametina, kui Euroopa Liitu nimetatakse mujalt pärinevas rahvusvahelises taotluses. EUIPO roll rahvusvahelises süsteemis on sarnane riiklike asutuste rolliga.

WIPO haldab oma rahvusvahelise büroo kaudu Madridi protokolli ja Madridi kokkulepet (need koos moodustavad n-ö Madridi süsteemi). Kui WIPO saab päritoluasutuselt rahvusvahelise taotluse, kontrollib ta eelkõige, kas taotluse esitamise nõuded on täidetud ning kaubad ja teenused on õigesti klassifitseeritud. Kui kõik nõuded on täidetud, kannab WIPO kaubamärgi rahvusvahelisse registrisse ja avaldab selle ametlikus rahvusvahelises väljaandes. Seejärel teatab rahvusvaheline büroo rahvusvahelisest registreeringust nimetatud riikide ametitele.
Rahvusvaheline büroo ei kontrolli, kas märk kui selline vastab kaitse tingimustele või kas sarnane või identne kaubamärk on juba registreeritud; seda peavad tegema nimetatud riikide kaubamärgiametid.

Jah, rahvusvahelises taotluses on võimalik nimetada Euroopa Liitu kui territooriumi, kus soovite oma kaubamärgi kaitsmist. EUIPO on ELi amet, mis haldab kaubamärke, mis on kehtivad kogu ELi territooriumil.

Rahvusvahelise taotluse esitamisel on kohustuslik kasutada WIPO veebilehel esitatud inglis-, prantsus- või hispaaniakeelset vormi.

WIPO veebilehel on esitatud järgmine teave.

Euroopa Liidu nimetamisel rahvusvahelises taotluses ei ole EUIPOga suhtlemiseks üldiselt esindajat vaja. Esialgse keeldumise korral või üldisemalt siis, kui rahvusvahelise registreeringu omanikul on vaja suhelda otse ametiga (näiteks saata dokumente), kohaldatakse üldisi esinduseeskirju (lisateave on esindamise jaotises).

Kui rahvusvahelise registreeringu omaniku alaline asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), tuleb tal määrata EMP esindaja. Kui omanik esindajat ei määra, kinnitatakse lõplik keeldumisotsus esialgses keeldumises osutatud ulatuses.

Lisateave on esitatud suuniste M osas „Rahvusvahelised märgid“.

Lisateave rahvusvahelise registreerimisprotsessi kohta, tuntud ka kui Madridi süsteem

Euroopa Liitu nimetavas rahvusvahelises registreeringus tuleb valida teine keel EUIPO ametlike keelte hulgast (hispaania, inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keel). Kui teist keelt valitud ei ole, ei võta EUIPO taotlust vastu ning lükkab selle taasavaldamise edasi, kuni teine keel on valitud.

Vorminõuete kontrollimine piirdub kontrollimisega, kas märgitud on teine keel, kas taotlus käsitleb kollektiivset või sertifitseerimismärki (mis peab hõlmama märki reguleerivate eeskirjade esitamist), kas ELi nimetamise piiratud nimekirjad kuuluvad rahvusvahelise registreeringu põhinimekirja ulatuse alla, kas on olemas vanemusnõudeid ja kas kaupade ja/või teenuste nimekiri vastab selguse ja täpsuse nõuetele, nagu on kirjeldatud suuniste B osa „Kontrollimine“ 3. jaotises „Klassifitseerimine“.
Mis tahes keeldumispõhjuse olemasolu korral peab EUIPO 6 kuu jooksul alates taasavaldamisest saatma WIPO-le esialgse keeldumise teate. Kui esialgne keeldumine käsitles üksnes teatud osa kaupu ja teenuseid ja omanik ei vaidlusta seda, siis kehtib keeldumine ainult nende kaupade ja teenuste suhtes ning ülejäänud kaubad ja teenused tunnistatakse vastuvõetavaks.

Rahvusvahelise registreeringu omaniku nõudmisel koostab EUIPO ühe kuu jooksul alates ajast, mil WIPO EUIPO-t nimetamisest teavitab, iga rahvusvahelise registreeringu kohta Euroopa Liidu otsinguaruande, milles märgitakse sarnased ELi kaubamärgid ja rahvusvahelised registreeringud, milles nimetatakse Euroopa Liitu ELi kaubamärgi määruse artikli 195 alusel.

Kohe pärast taotluse saamist taasavaldab EUIPO rahvusvahelise registreeringu automaatselt ELi kaubamärgibülletääni M osas, kus on ainult rahvusvahelised registreeringud (vt eSearch plus, igapäevaste väljaannete jaotis).

Esimene teatis saadetakse omanikule WIPO kaudu. Seejärel hakkavad EUIPO ja omanik või tema esindaja omavahel otse suhtlema.
EUIPO-l on aega 18 kuud, et teavitada WIPO-t kõigist ELi nimetamisest keeldumise põhjustest. 18-kuuline periood algab päeval, mil EUIPO-t nimetamisest teavitatakse. Kui keeldumispõhjust ei kõrvaldata, saadetakse omanikule lõppotsus. Selle otsuse võib vaidlustada apellatsioonikojas. Kui apellatsioonimenetlus on lõppenud ja otsus lõplik, saadetakse WIPO-le lõplik teade.
Kui absoluutseid keeldumispõhjuseid ei ole, saadab amet WIPO-le esialgse teatise kaitse andmise kohta. See teatis edastatakse omanikule, avaldatakse rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas ning kantakse rahvusvahelisse registrisse.

EUIPO käsitleb vanemusnõudeid ja otsinguid paralleelselt. Varasema registreeringu alusel saab taotleda vanemust eraldi ametlikul vormil (MM17), mis lisatakse rahvusvahelise registreeringu taotlusele.
Vanemust kontrollitakse ainult taotleja esitatud dokumentide alusel. Varasema registreeringu alusel saab taotleda vanemust eraldi ametlikul vormil (MM17), mis lisatakse rahvusvahelise registreeringu taotlusele.

Kui rahvusvahelise registreeringu taotluses on nimetatud Euroopa Liitu, võib EUIPO 18 kuu jooksul alates WIPO-lt asjakohase taotluse saamisest keelduda märgile kaitset andmast. Keeldumine võib tugineda kõigile absoluutsetele ja suhtelistele põhjustele, mille alusel EUIPO võib tagasi lükata ka vahetult talle esitatud registreerimistaotluse.

Vastulauseid võib esitada 3-kuulise perioodi jooksul alates ühest kuust, mis järgneb taasavaldamisele kaubamärgibülletääni M osas, kus on ainult rahvusvahelised registreeringud (vt eSearch plus, igapäevaste väljaannete jaotis).
Varem esitatud vastulaused loetakse esitatuks nimetatud tähtaja esimesel päeval.
Vastulause laekumisel kontrollib EUIPO selle vastuvõetavust ja teatab seejärel WIPOle vastulausemenetluse korras esialgsest keeldumisest. Vastulause rahuldamise korral teavitab amet WIPO-t rahvusvahelisest registreeringust keeldumisest.

Kui kõik menetlused on lõppenud ja Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering on kõikide kaupade või teenuste või nende osa ulatuses vastu võetud, avaldatakse see ELi kaubamärgibülletäänis ning WIPO-le saadetakse kaitse andmise teatis.

Kui EUIPO lükkab tagasi Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu, on võimalik seda ELi kaubamärgi määruse artikli 202 alusel muuta järgnevaks:

Euroopa Liidu liikmesriigi riikliku kaubamärgi taotlus;
Madridi protokolli osaliseks olevat Euroopa Liidu liikmesriiki nimetav registreering (n-ö tagasiulatuv muutmine).

Jah, sest Euroopa Liit (EL) on Madridi protokolliga ühinenud ning seepärast saab esitada Euroopa Liidu kaubamärgil põhineva rahvusvahelise taotluse. Sellisel juhul tegutseb EUIPO päritoluametina ning tõendab (taotletava või registreeritud) Euroopa Liidu kaubamärgi ja rahvusvahelise taotlusega hõlmatud kaubamärgi identsust.

Nüüd on võimalik esitada ELi kaubamärgil põhinevat rahvusvahelise kaubamärgi taotlust veebis.
Alternatiivina on võimalik kasutada kahte järgmist vormi.

Taotlus tuleb esitada WIPO hispaania-, inglis- või prantsuskeelsel vormil MM2 (avaldatud WIPO veebilehel) või
EUIPO vormil EM2, mis on ühes EUIPO kasutatavast 23 ametlikust keelest ja on olemas kahe versioonina. EUIPO vormi esimene versioon on ühes kolmest Madridi protokolli keelest (hispaania, inglise või prantsuse). Teine on ülejäänud 20 keeles esitatavate taotluste jaoks (mõlemad versioonid on avaldatud EUIPO veebilehel).

Lisateave rahvusvaheliste taotluste vormide kohta

EUIPO-le rahvusvahelise taotluse esitamisel tuleb maksta lõivu.
Lisateave lõivude ja maksete kohta

Rahvusvahelise registreeringu taotlus võib põhineda registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgil või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusel. Kaubamärgi omanik või tema esindaja peab esitama taotluse otse EUIPO-le ja seda on võimalik teha veebis. Euroopa Liidu kaubamärgi omanik või taotleja peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või tema tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte või alaline asukoht asub Euroopa Liidus.
Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis ei ole Madridi protokolli keel, tuleb märkida Madridi protokolli keel (hispaania, inglise või prantsuse keel), mis on rahvusvahelise registreeringu taotluse keeleks. Kui taotleja ei esita kaupade ja teenuste loetelu tõlget, peab ta volitama EUIPO-t seda tegema.
EUIPO kontrollib rahvusvahelise registreeringu taotluse sisu ja täielikkust (eelkõige kaubamärgid, omanik ning kaupade ja teenuste loetelu ulatus).
Seejärel edastatakse rahvusvahelise registreeringu taotlus elektrooniliselt WIPO rahvusvahelisele büroole.

Lisateave on esitatud suuniste M osas „Rahvusvahelised märgid“.

Ei. Meie tegevust reguleerivates õigusaktides ei käsitleta registreerimiste ühendamisi, seega ei ole Madridi kokkuleppe ja protokolli see uus säte ameti jaoks siduv, sest ELi kaubamärgi määruse artikli 182 kohaselt kohaldatakse meie tegevust reguleerivate õigusaktide sätteid ainult Euroopa Liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringute suhtes.

Jah. Meie tegevust reguleerivad õigusaktid võimaldavad jagada taotlusi ja registreeringuid (ELi kaubamärgi määruse artiklid 50 ja 56). ELi kaubamärgi määruse artikli 182 kohaselt kohaldatakse meie tegevust reguleerivate õigusaktide sätteid ka Euroopa Liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringute suhtes (vt Madridi kokkuleppe ja protokolli ühiseeskirjade 1. veebruari 2019 muudatus — eeskiri 27bis — rahvusvahelise registreeringu jagamine).

Registreeringu jagamise taotluse esitamiseks saate nüüd kasutada WIPO vormi MM22 (olemas Madridi süsteemi keeltes: inglise, prantsuse ja hispaania keel).

Taotlusvorm tuleb esitada koos lisalehega, kus on loetletud kaubad/teenused, mida hõlmab ka edaspidi esialgne rahvusvaheline registreering.

Taotlusvorm tuleb esitada ametlike sidevahendite kaudu kas elektrooniliselt (eCommi kaudu) või faksi või posti teel / kiirkulleriga. Jagamistaotluse elektrooniliseks esitamiseks logige sisse kasutajapiirkonda (User Area), avage eSearch plus, sisestage rahvusvahelise registreeringu number ning valige toimingute ja teadete jaotises „Saada teade“.

Vt suunised sidevahendite kohta ja ameti tegevdirektori 16. augusti 2017 otsus nr EX‑17‑4 elektrooniliste sidevahendite abil suhtlemise kohta.

Jagamise taotlemise protsess koosneb järgmistest etappidest:

kasutaja esitab ametile taotluse, kasutades vormi MM22 rahvusvahelise registreeringu keeles;

EUIPO vaatab taotluse läbi ja edastab selle WIPO-le (kui taotlus on ameti määruste alusel vastuvõetav);

kui taotlus vastab Madridi kokkuleppe ja protokolli kohaste ühiseeskirjade eeskirja 27bis nõuetele, sealhulgas nõudele tasuda rahvusvaheline lõiv, registreerib WIPO jagamise ja loob rahvusvahelises registris jagatud rahvusvahelise registreeringu;

WIPO teavitab seejärel EUIPO-t, kes loob jagatud taotluse oma andmebaasis.

EUIPO ei võta selle teenuse eest tasu. Samas juhime tähelepanu, et WIPO võtab jagamistaotluse registreerimise eest tasu 177 CHF.

Rahvusvahelise registreeringu jagamine registreeritakse kuupäevaga, mil WIPO taotluse kätte sai, või, kui taotlus ei vasta nõuetele, siis puuduste kõrvaldamise kuupäevaga. Vt Madridi kokkuleppe ja protokolli kohaste ühiseeskirjade 1. veebruari 2019. aasta muudatus, eeskiri 27bis „Rahvusvahelise registreeringu jagamine“.

Siin lehel olevad küsimused ja vastused on üksnes teabeks ning ei ole õiguslik alus. Üksikasjalik teave on jaotistes „Euroopa Liidu kaubamärgi määrused“ ja „Ühenduse disainilahenduse määrused“ või „Kaubamärgijuhendid“ ja „Disainilahenduste juhendid“.

Lisateave isikuandmete töötlemise kohta EUIPOs onandmekaitseteates.

Uuendamiskuupäev 14-03-2019

Vahendid ja dokumendid