Ühenduse registreerimata disainilahendus
Avalikustamine tähendab disainilahenduse üldsusele kättesaadavaks tegemist, nii et Euroopa Liidus tegutsevad huvitatud isikud oleksid sellest mõistlikult teadlikud. Äärmiselt tähtis on avalikustamise kuupäev ja viis: avalikustamisega tekib ühenduse registreerimata disainilahenduse õigus, kuid see võib hävitada ühenduse registreeritud disainilahenduse uudsuse, kui registreeritud disainilahenduse taotlust ei esitata 12 kuu jooksul pärast avalikustamist. Ühenduse registreerimata disainilahenduse õiguse tekkimiseks peab avalikustamine toimuma Euroopa Liidu territooriumil.
Seda saab tõendada näiteks kuupäevastatud trükitud ülevaate, massireklaami, liikmesriigi intellektuaalomandiameti bülletäänis avaldamise, rahvusvahelisel näitusel esitlemise või valdkonna kutseühingule kuupäevastatud teate saatmisega.
Avalikustamist ei võeta arvesse, kui Euroopa Liidus tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad ei ole disainilahendusest avalikustamise järel tavapärase majandustegevuse käigus teada saanud.
Disainilahendus peab seega olema teada vähemalt Euroopa Liidus tegutsevatele asjaomase sektori huvitatud isikutele ja avalikustamise kuupäev peab olema kindel.
Lisateavet vt suunistest „Disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluste kontrollimine“.
Disainilahendus peab seega olema teada vähemalt Euroopa Liidus tegutsevatele asjaomase sektori huvitatud isikutele ja avalikustamise kuupäev peab olema kindel.
Lisateavet vt suunistest „Disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluste kontrollimine“.
Eriti oluline on esimese avalikustamise kuupäev – see aitab vältida vajadust hiljem kohtumenetluse korral selliseid tõendeid otsida. Seetõttu tuleb säilitada kõik tõendid selle kohta, et teave on sihtrühmale avalikustatud ja sihtrühm on selle kätte saanud.
Avalikustamine peab andma Euroopa Liidu huvitatud isikutele võimaluse disainilahendusest teada saada. Avalikustamine ühes liikmesriigis võib olla piisav, kui see toimub nii, et valdkonna huvitatud isikud kogu Euroopa Liidus võivad disainilahendusest teada saada. See peaks olema ühenduse registreerimata disainilahenduse õiguskaitse loomiseks piisav. Kui avalikustamine toimub näiteks Euroopa Liidus rahvusvahelisel messil, kus osalevad kõikide riikide kõik huvitatud isikud, peaks see õiguskaitse tekkimise algushetke tuvastamise lihtsamaks muutma.
Lisateavevaidluste kohta.
Lisateavevaidluste kohta.
Ühenduse registreerimata disainilahendusi kaitstakse alates 6. märtsist 2002. Kaitstakse kõiki disainilahendusi, mis on esimest korda avalikustatud sel kuupäeval või hiljem. Enne seda kuupäeva avalikustatud disainilahendusi ei kaitsta.
Kodakondsus ei tohi olla Euroopas disainilahenduse kaitse taotlemisel takistuseks. Disainilahenduste kaitse ja avalikustamise tingimuste kohaselt disainilahenduse Euroopa Liidus avalikustamise korral tekib õigus, mis on seotud avalikustajaga (juriidilise või füüsilise isikuga) olenemata tema kodakondsusest.
Lisateavevaidluste kohta.
Lisateavevaidluste kohta.
Oma õiguste kaitsmiseks või võltsimisega võitlemiseks peab registreerimata ühenduse disainilahenduse omanik esitama kohtumenetluses kolmandale isikule järgmised dokumendid.
- Disainilahenduse esimese avalikustamise kuupäeva ja koha tõendid.
- Tõend, et disainilahendus on avalikustatud (koos selle kõigi põhiomadustega, eelkõige eristatavatega).
- Tõend, et huvitatud isikud Euroopa Liidus võisid avalikustamisest teada saada. Avalikustamise kuupäeva ja ulatuse tõendamine võib olla keerukas. See tuleneb ühenduse registreerimata disainilahenduste süsteemi eripärast, kuigi muidu on see kaitsemeetod lihtne.
- Tõend, et väidetav võltsing tõepoolest kopeerib kaitstud disainilahendust.
EUIPO rikkumisi ei menetle. Neid menetlevad ühenduse disainilahenduste kohtud, mille määravad liikmesriigid. Kui teie disainilahendust on kopeeritud, peate esitama teie õigust rikkunud isiku vastu hagi ühele neist kohtutest.
Sellise olukorra vältimiseks vt lisateavet registreerimise kohta.
Sellise olukorra vältimiseks vt lisateavet registreerimise kohta.
Õigupoolest ei muudeta üht õigust teiseks. Ühe ja sama disainilahenduse suhtes võivad kehtida mõlemad õigused.
Samas tuleb meeles pidada, et määrus sätestab üheaastase üleminekuperioodi, mis võimaldab ühenduse registreerimata disainilahendust turul hinnata ja alles seejärel registreerida ühenduse registreeritud disainilahenduse. Üleminekuperiood tähendab, et see periood ei riku disainilahenduse uudsust.
Kui aga ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus esitatakse hiljem kui 1 aasta pärast esmast avalikustamist, võidakse registreeritud disainilahendus tunnistada hiljem kehtetuks.
Sel põhjusel ei saa kasutada kõigepealt 3 aastat ühenduse registreerimata disainilahenduse kaitset ja seejärel esitada ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlust, sest see rikub uudsuse nõuet.
Samas tuleb meeles pidada, et määrus sätestab üheaastase üleminekuperioodi, mis võimaldab ühenduse registreerimata disainilahendust turul hinnata ja alles seejärel registreerida ühenduse registreeritud disainilahenduse. Üleminekuperiood tähendab, et see periood ei riku disainilahenduse uudsust.
Kui aga ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus esitatakse hiljem kui 1 aasta pärast esmast avalikustamist, võidakse registreeritud disainilahendus tunnistada hiljem kehtetuks.
Sel põhjusel ei saa kasutada kõigepealt 3 aastat ühenduse registreerimata disainilahenduse kaitset ja seejärel esitada ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlust, sest see rikub uudsuse nõuet.
Siin lehel olevad küsimused ja vastused on üksnes teabeks ning ei ole õiguslik alus. Üksikasjalik teave on jaotistes „Euroopa Liidu kaubamärgi määrused“ ja „Ühenduse disainilahenduse määrused“ või „Kaubamärgijuhendid“ ja „Disainilahenduste juhendid“.
Lisateave isikuandmete töötlemise kohta EUIPOs on andmekaitseteates.