Vahendamine

Vahendusmenetlus on vaidluse poolte vaheline lepitusprotsess. Vahendaja tegutseb poolte vahel neutraalse vahetalitajana, kes hõlbustab kokkuleppe saavutamist. Ebaõnnestunud vahendustegevuse korral ei ole ta pädev tegema juhtumi kohta otsust. Pooled kontrollivad menetluse elluviimise viisi ja vahenduse tulemust. Neid ei saa sundida protsessis osalema, vaid nad peavad sellega vabatahtlikult nõus olema. Nad võivad vahendusmenetlusest igal ajal taganeda. Samuti ei saa kokkulepet neile peale suruda, vaid nad peavad selle vabatahtlikult omavahel kokku leppima. Vahendus on konfidentsiaalne menetlus.
Vahekohus kujutab endast menetlust, mille raames vahekohtunik kohaldab õigust pooltevahelise vaidluse lahendamiseks. Vahekohtunik kui otsuse tegija võtab vastu otsuse. See menetlus põhineb õigustel, erinevalt vahendusmenetlusest, mis põhineb huvidel. Vahekohtumenetluses kaalutakse ja kohaldatakse õigust, samal ajal kui vahendusmenetluses võetakse arvesse poolte laiemaid huve (eelkõige ärihuve).

Lisateave vahendusmenetluste kohta.
Lisateave vahendusmenetluste eeskirjade kohta.

Apellatsioonikojad menetlevad aastas ligikaudu 2500 juhtumit. Ühe juhtumi lahendamine kestab keskmiselt poolteist aastat ja mõnikord võidakse otsus veelgi edasi kaevata. See protsess võib olla kulukas ja aeganõudev. Tõelise õiguskonflikti olemasolust hoolimata on paljudel juhtudel siiski võimalik saavutada kokkulepe, mis võtab arvesse mõlema poole ärihuve. Vahendusmenetlus on küll kohtumenetlusega võrreldes kiirem ja odavam, kuid eeldab kvalifitseeritud ja intellektuaalomandi küsimustes kogenud vahendajate kasutamist. See tagab ka vaidluse konfidentsiaalsuse, sest vaidlust ei lahendata avalikult. Tavapäraselt on see väga edukas.

Lisateave vahendusmenetluste eeskirjade kohta.

Vahendusmenetlus EUIPOs on praegu kättesaadav ainult kahe või enama poole vahelise menetluse apellatsiooni etapis. Vaidluse kaotanud pool peab kahe kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist esitama kaebuse ja maksma kaebuse esitamise lõivu, et saavutada kaebuse peatav toime. Kaebus on vastuvõetav ainult siis, kui kaebaja esitab nelja kuu jooksul pärast vaidlustatud otsuse teatavakstegemist kaebuse põhjused. Kaebuse esitamise, lõivu maksmise ja põhjuste esitamise tähtaegu ei saa pikendada ega peatada.

Mõlemad pooled peavad vahendusmenetluse taotlusele alla kirjutama või muul viisil tõendama teise poole nõusolekut. Seejärel peatatakse apellatsioonimenetlus kuni vahendusmenetluse lõpetamiseni.

Lisateave vahendusmenetluste kohta.

Kõigepealt peab EUIPO võtma võistlevas menetluses vastu otsuse Euroopa Liidu kaubamärgi või disainilahenduse kohta. Enne seda, kui vahendusmenetlus saab alata, peab see otsus olema edasi kaevatud. Vahendusmenetluse ese võib siiski ületada EUIPO kaebusemenetluse piire ning hõlmata muid samade poolte vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad kaubamärke, disainilahendusi või muid intellektuaalomandiõigusi. Võimalusi on palju, kuid näiteks võib juhtuda, et mõlemad vastandlike huvidega pooled tegutsevad täiesti erinevatel turgudel. Nad võivad kokku leppida, et nii jääbki. Eduka vahenduse eeldus on vaidluse suunamine õigusväidetelt ärihuvidele. Kui vaidlustatud otsuse teine pool on EUIPO ise („ex parte“ juhtumid), siis ei ole vahendusmenetlus võimalik.

Lisateabe saamiseks vt EUIPO apellatsioonikoda, vahendusmenetlus, suunised pooltele.

Praegu saab vahendusmenetlust kasutada ainult edasikaebuste puhul. See võib edaspidi siiski muutuda.
Lisateabe saamiseks vt EUIPO apellatsioonikoda, vahendusmenetlus, suunised pooltele.

EUIPO ei küsi vahendusmenetluse eest tasu, kui vahendusmenetlus toimub EUIPO ruumides Alicantes.
Kui vahendusmenetlus toimub EUIPO ruumides Brüsselis, tuleb tasuda vahendajate reisi-, majutus- ja elamiskulusid sisaldav haldustasu.

Lisateave vahendusmenetluste ja tasude kohta.

Lisateave vahendusmenetluste eeskirjade kohta.

Kulude ja/või haldustasude küsimuses tutvuge Brüsselis toimuva vahendusmenetluse vormiga ning saatke see (või võrdväärne teave) vahendajale.

Vahendusmenetlusega seotud haldustasude lisateavet vt ameti presidendi 1. augusti 2011. aasta otsusest nr Ex-11-04.

Vahendusmenetlus toimub põhimõtteliselt apellatsioonimenetluse keeles. Pooled võivad siiski kokku leppida mõlemale sobiva keele (tingimusel, et on olemas seda keelt valdav vahendaja).

Lisateave vahendusmenetluste kohta.

Meeskond koosneb kvalifitseeritud vahendajatest, kes töötavad EUIPO eri üksustes, mitte ainult apellatsioonikodades. Nad on kõik väga kogenud EUIPO töötajad, kes on läbinud eriväljaõppe vaidluste tõhusa lahendamise keskuses (Centre for Effective Dispute Resolution – CEDR) ja/või volitatud lepitajate instituudis (Chartered Institute of Arbitrators – CIARB) Londonis ja valdavad eri keeli.

Lisateave vahendusmenetluste kohta.

Veebilehel on avaldatud täielik vahendajate nimekiri koos nende elulookirjeldustega, nii et pooled saavad soovi korral taotleda konkreetset isikut. Pooli võib nende valikus abistada apellatsioonikodade register. Pooled võivad eelistada isikut, kellel on konkreetne taust ja kogemused või kes on suuteline vahendama kindlas keeles. Oluline on mõista, et vahendus on vabatahtlik protsess ja vahendaja ülesanne ei ole tegutseda kohtunikuna ega langetada otsuseid, vaid aidata kahel poolel omavahel kokkuleppele jõuda. Kui juhtum on väga keeruline või kui vahendaja peab seda vajalikuks, võib ta paluda abi teiselt vahendajalt või EUIPO töötajalt. Sel juhul peab vahendaja kõigepealt saama poolte antava loa. Pooled saavad ka ise määrata kaasvahendajaid, kui see on juhtumi keerukuse või muude asjaolude tõttu vajalik.

Lisateave vahendusmenetluste kohta.

Põhimõtteliselt eeldatakse, et küsimused lahendatakse ühe päevaga, võib-olla näiteks pärast üht ettevalmistavat kohtumist. Kui selleks ajaks mingit tulemust ei saavutata, võib lahenduseni jõudmine olla väga raske, kuigi eriti keerukad juhtumid võivad võtta rohkem aega.

Lisateave vahendusmenetluste kohta.

Vahendusmenetluses peavad osalema pooled ise, sest vahendamine puudutab ärihuve, mitte üksnes õigusküsimusi. Kuna vahendus on vabatahtlik protsess, saavad pooled sellest igal ajal taanduda. Kui pooled saavutavad vahenduse tulemusena kokkuleppe, peavad nende juristid koostama tavapärasel viisil ametliku kokkuleppe. Seetõttu on oluline, et pooli abistaksid kutselised esindajad.

Kuna vahendusmenetlus on suhteliselt paindlik protsess, on konkreetse menetluse täpset kulgu raske ette ennustada. Enamikul juhtudel toimub kõigepealt siiski poolte ja vahendaja esialgne kontakt, mille käigus arutatakse ajakava, vahenduse asukohta ja dokumentide eelneva vahetamise vajadust. Seejärel sõlmivad pooled tavaliselt vahenduskokkuleppe ja saadavad selle võimalikult kiiresti vahendajale.
Enamikul juhtudel toimub vahendusmenetlus EUIPO kontoris Alicantes ja pooled tulevad kohale kas üksi või koos oma õiguslike esindajatega. Vahendus kestab tavaliselt ühe päeva ning koosneb ühiskohtumistest (st osalevad nii vahendaja kui ka mõlemad pooled) ja individuaalsetest kohtumistest (st vahendaja kohtub kummagi poolega eraldi ja privaatselt). Ühiskohtumise eesmärk on koostada lahendamist vajavate küsimuste loetelu. Individuaalsete kohtumiste eesmärk on aga neid küsimusi ja võimalikke lahendusi või kompromisse uurida.
Vahendajale individuaalsete kohtumiste käigus antud teave on isiklik ja seda ei tohi teisele poolele eelneva sõnaselge loata avalikustada. Menetlus lõpetatakse tavaliselt ühiskohtumistega ja kokkuleppe koostamisega. Seejärel saadetakse juhtum apellatsioonimenetluse lõpetamiseks tagasi apellatsioonikojale, kes pidi tegema esimese ametliku otsuse.

Lisateabe saamiseks vt EUIPO apellatsioonikoda, vahendusmenetlus, suunised pooltele.

EUIPO soovitab pooltel ja nende kutselistel esindajatel tulla Alicantesse. Vahendusmenetlusi saab siiski korraldada ka EUIPO Brüsseli kontoris, kuid sellisel juhul tuleb maksta teatav tasu.

Lisateabe saamiseks vt vahendusmenetluste eeskirju.

Pooled võivad vahendusmenetlusest igal ajal taanduda ja neid ei saa sundida kokkulepet sõlmima. Siiski peavad pooled kavatsema teha kokkuleppe sõlmimiseks jõupingutusi. Ühe poole taandumisel lõpetatakse vahendusmenetlus viivitamatult. Patiseisu või ummiku korral võib vahendusmenetluse lõpetada ka vahendaja. Neil juhtudel algab apellatsioonimenetlus sellest kohast, kuhu jõuti enne vahendamist. Vahendaja apellatsioonimenetluses ei osale ja ta on kohustatud tagama vahenduse sisu konfidentsiaalsuse. EUIPO ei säilita vahenduse kohta andmeid ega toimikuid.

Lisateabe saamiseks vt EUIPO apellatsioonikoda, vahendusmenetlus, suunised pooltele.

Paljudel juhtudel on see tõesti nii ja kui pooled jõuavad ise kokkuleppele, ei vaja nad vahendajat. Kogemused on siiski näidanud, et õiguste omanikud on kokkuleppelisema lahenduse leidmiseks altimad, kui nad viiakse omavahel kokku, et keskenduda nende tegelikel ärihuvidel põhinevatele valupunktidele. Paljude kaebuste puhul näib, et see toimub protsessi liiga hilises etapis.